Elumajad on sama õnnetud kui need naised, kes oma kümmet last kantseldavad ning samal ajal vaipa meeleheitlikult puhtaks küürivad,samal ajal kui nende mees on läinud kuhugi turule võltsinguid või punases vedelikus hapukurke müüma. Aga vaatamata sellele, et üheski kohvikus(no vaid väga eksklusiivsetes välja arvatud) või hoones pole kuuldud euronõuetest (ometi ju püütakse eurosadamasse triivida), on kõik tõeliselt puhas ning hetkekski ei tule hirmu, et midagi ei tohi puutuda.
Täna jalutades saime näha ka natuke turismiväliseimaid kohti, käies mingil turul, mida külalistele ei reklaamita. Põhiliselt ostsid ja müüsid seal kohalikud. Sealt võis leida kõike- vürtsidest ja tubakast kuni vanade kassettideni. Kitsad tänavad, mis lõikasid üksteist risti-rästi oli täis melu ja taaskord mehi. Kuid sinna sattumine oli meil täiesti juhuslik, sest eesmärk oli kaugelt nähtud mośee külastus endale korraldatud. Selle nime ma kahjuks ei tea, kuid see on piisavalt silma hakkav, et mitte segi ajada Hagia või sinise mośeega. Sisu oli imekaunis, nagu kõik mośeed, olid ka selle seinad kaunite siniste ning pruunikaspunaste ornamentidega kaunistatud ning kuppel ulatus kõrgustesse.
Istanbul on täis niipalju põnevat, et igatahes tuleb siin käia mitu-mitu korda, et näha kõike ilusat ja huvitavat.
NB! Me jõime kuumatõttu 4,5 liitrit vaid mõne tunniga ning külastasime ühte ja sama marketit, kus lõpuks kassapidaja naeris kui sisse astusime ning tegi meile isiklikku soodustust.
Tere kallikesed!
ReplyDeleteOlen koguaeg mõtetes Teiega. Tore, et juba praegu seisate silmitsi erinevate seiklustega (Türgi elamine...). Kuid see ekstreemsus teebki asja põnevamaks. Kõigega peab hakkama saama! Küll Te saategi! Kirjutage ikka ja ärge unustage!
Teile kallid ja musid kõikide poolt!