Jäänud on vaid loetud hetked kuniks oleme enda elamise lennukisse ümber paigutanud. Kõigiga oleme lahkumiskallistusi ja suudlusi jaganud...Ka pisarad pole kuhugi jäänud.
Lahkumispidu, mis meile korraldati oli üpris suurejooneline ent head aega ei saanud kellelegi öelda. Nii palju kui meilt on palutud, kängurusid siia tuua me ei saa, kui just jahimeestena tööle ei hakka. Samas ma ei tea kas neid üldse üle piiri saab tuua?
Tuleb jätkata palvetamisega, et AirBaltic pankrotti ei lähe...igatahes, kui ta seda ei tee, siis saab siia lehele veel kunagi midagi kirjutada. See on algus meie tripi blogile.
Ma soovin Teile lõbusat ning meeldejäävat aastat ning palju uusi elamusi! Ärge meid unustage ning teadke, et me jääme teid väga igatsema! Seega ei mingeid patuseid 50-t aastat seal, palun:D!
ReplyDeleteEdu Teile kahele armsale inimesele! :)
ReplyDelete