Chardonnay

Meie päevad viinamarjakasvatuses olid pikad ja väsitavad (sellepärast peaksidki kõik veiniarmastajad seda kordki proovima, et aru saada, miks kallis vein mõtekam on), kuid see ei tähendanud, et nädalavahetused ei oleks võinud imelised olla. Loomulikult on siin asjad selged, ilm on ilus nädalavahetustel ning tööpäevadel pilvine, et oleks parem orjata. Reedel peale tööd ostsime pundipeale suure kasti õlut ning jäime ootama BBQ pidu, mis hostel külalistele välja tegi, kuna paar päeva polnud kuuma vett. Grilliti, söödi salatit ning joodi mõõdukalt õlut, taustaks hea muusika. Mida veel ühelt soojalt reedeõhtult soovida kui seljataga väsitav tööpäev.
Väikese peo tõttu ei saanud ka laupäeva raisku lasta. Taneli ja Jakubi boss oli rääkinud kohtadest, mida lausa peab siinolles külastama. Nii otsustasimegi minna vaalu vaatama kuna praegu on hooaega, kus nad liiguvad põhjast lõunaookeani ja mööduvad rannikust väga lähedalt. Me mugavad lootsime, et saame vaateplatvormini autoga, aga selleks tuli läbida mitme km pikkune matk. Vaalu nägime, kuid pildistada ei andnud, sest pildile jäid vaid väikesed täpid. Aga hoopis vedas, et nägime merelõvisid, kes päikesepaistel mõnulesid.
Pühapäeval külastasme ka Busseltoni randa ning 2 km pikkust muuli. Vaade oli imeilus, ülikuum ilm ning lained suured. Kohtasime ka paari eestlast, kellega paar sõna vahetasime...tuleb tõdeda et maailm on siiski liiga väike, sest kõik satuvad ikka ühte ja samasse kohta. Nii saabus ka Martin samasse hostelisse Dunsboroughs ja lausa samale töökohale.
Ja loomulikult möödus töönädal nagu tavaliselt...hommikust õhtusse üks ja see sama, võrsete eemaldamine, poistel aga tüvede puhastamine. Kuniks algas uus nädalavahetus ning kõik otsustasime kummikud osta kuna ühel tööpäeval olime saanud läbimärjaks, sest kedagi ei huvitanud, kas sajab või mitte. Nii otsisimegi kummikuid suvehooajal, kus neil ei peaks üldse sadama. Meeste numbrid on ilmselgelt suured mu jaoks, kuid õnneks ühes jalanõupoe laos olid varjatud kummikud. Sain nad isegi 2 taalase soodukaga. Kõige parem oli see, et nägime kummikuid mis olid 70-100 taalased. Kes on sellist asja enne kuulnud?
Mina, Tanel ja Martin otsustasime, et tööga aitab küll ning lõpetame kolmapäeval, et neljapäeval tagasi Perthi, kuningannale külla minna. Tanelil sai nagunii töö otsa ent me lihtsalt loobusime, sest tükitöö pole ikka parim lahendus. Nii kallistasimegi kõiki neljapäeva hommikul ning sõitsime linna, ainus probleem oli , et me polnud kindlad, kas ühtegi hosteli vaba on kuna kõik on Elizabethi pärast pöördes. Algul läksimegi Rainbow Lodge´i, mis üllatus-üllatus, oli nii hull peldik, et me pidime neile valetama, et leidsime sõbra kelle juures ööbida (telefonis olin neile lubanud, et jääme pikaks ajaks). Õnneks saime City and surfi, mis on küll vähe kallim, aga korralik.
Täna arvasime, et on päev, mil kuninganna annab meile süüa, aga siiski toimub see laupäeval, ent Perth on täis üritusi, kontserte ning etendusi. Ja lausa tasuta. Nii jalutasimegi terve päev ringi, kuulasime kvaliteetset muusikat erinevatest maadest pärit ansablite esituses ning vaatasime mõne hea etenduse, külastasime Austraalia muuseumi ning sõime rämpstoitu. Ja mis saaks olla mõnusam, kui aeg maha võtta, muusikat kuulata, taustal pilvelõhkujad ning loojuv päike....
Peagi Printsess Dianale vastu.
Soojust ja positiivsust!