See plaan, et oleme seal 3 nädalat muutus niipea kui kohtasime neid eestlasi, kellega koos tuli kaval plaan liikuda talveks põhja, Darwinisse. Nii me selle ootusega töötasime ning unistasime, et peagi saab minema, sest esialgu oli juttu aprilli algusest. Meloneid olid kord rohkem, kord vähem, sellest sõltusid meie tööpäeva pikkused ning palganumbrid.
Vahelduseks, aga toimus Harveys kohalik külalaat, kus sai ka meeskonnati viinamarju tampida, esimene koha auhinnaks 500 taala, mis ka poiste eesmärgiks sai. Meie oli ergutustüdrukud, samal ajal kui poisid marju lödastasid. Konkurents oli tihe ent siiski saadi finaali-kaks eesti paari (Tanel ja Jüri ning Daniel ja Ardo) ning filipiinidelt üsna tursked vennad. Kahe minutilise tatsumise järel osutusid võtjaks ei keegi muu kui Tanel ja Jüri ning ka teine koht läks omadele.
Käisime ka külastamas loomaaeda Peel Zoo, kus sai paljusi nunnusi ning karvaseid patsutada ja toita. Emud, kängurud ja karvased kanad olid üpris rahulikud ent laamad ja kitsed rebisid toidupaki käest ning sinna see söötmine jäi. Papagoid okid armsad, tulid õlale ja näksisid õuna. Ühel hetkel agaminu õlal istuv hullus ning hakkas mu kõrva sööma ning juustesse ronima, haakus küüntega nii kõvasi sisse, et ei saanud teda enam muud moodi kui vägisi ära. Ja ma polnud ainus.
Meie reisiaeg lükkus 11 aprillini. Kui ütlesime seda bossile, siis ta oli üsna kurb ning palus meid kauemaks. Mina, Tanel ja Egle olime sellele vastu, aga poisid mõtlesid,et kui väga vaja, siis võivad olla. Õnneks leiti neile ka asendajad ning mure oli lahendatud. Viimased kaks nädalat olid väga tihedad 13 päeva jutti 10 tunnised . Aeg läks nii kiiresti, et kui kätte jõudis lahkumine, siis ei jõudnudki millestki aru saada. Kallistasime ja pildistasime ning läinud me olimegi.
No comments:
Post a Comment