Puhkus

Laupäeva hommikul oli aeg lahkuda Vernon Valleyst ning Albany poole teele asuda.Tegime edale kaasa võileivad ning võtsime ka mõned konservid peetide, makaronide, ananasside ning ubadega. Olime üsna kindlad, et boss ei pahanda, kuna neid oli tal ikka kastide viisi.Kahjuks pidime lahkuma head aega ütlemata kuna kõik olid kuhugi põllupeale kadunud selleks ajaks. Mina aga sain viimase sõidu Newdegate maanteeni teha. Lootes rahulikku sõitu pidin pettuma kuna kari känguruid otsustas autoteele joosta ning meie sõiduki tervise ohtu seada. Tohutud loomad olid nii ees kui küljepeal, mina paanikas. Kihutasime siiski õnnelikult ja tervelt neist mööda. Puhkus oleks peaaegu untsu läinud.
Tee Albanysse oli esialgu üsna igav-sirge ning mõlemal pool vaid viljapõllud. Ühel hetkel ilmusi silmapiirile tumesinised kogud. Esiti pidasime neid äikesepilvedeks, aga mida lähmele jõudsime, seda kindlamaks sai, et tegemist oli suurte mägedega.Kahjuks polnud meil aega neid lähedalt mööda sõites pikalt imetleda, sest pidime jõudma panka, et oma tśekk pangas sularahaks vahetada. Laupäeval pannakse pangad juba varakult kinni, kuid lootsime, et mitte enne 13.00, kuid igaksjuhuks tahtsime varem kohale jõuda. Albanysse jõudes nägimegi kohe panka, mida vaja külastada. Parkisime auto kell 12.09 ja jõudsime ukse ette 2 minutit hiljem ning mida me näeme, pank suleti 11 minutit tagasi. See tähendas esmaspäevani ootamist rahata. Õnneks oli meil süüa, auto ning telk ja magamiskotid. Läksime siiski nukratena Emu randa ning vaatamata kõigele ilusale vaevas meid ööbimismure. Meil oli aga turistiraamat, kus kõikvõimalikud infopunktide telefoninumbrid. Helistasimegi ja saime teada, et 20 minutit väljaspool linna asub tasuta telkimisplats.
Väikese otsimise ja teeküsimise peale leitsime koha nimega Cousi Corner, ookeani ääres, 10 sammu randa ning täis erinevaid telke ja karavane. Pakkisimegi oma asjad seal lahti ning läksime randa uudistama. Imeilus - mäed ühelpool, helesinine meri ning valge liiv. Mida veel tahta? Kohe saime aru, et siia me vaid kaheks ööks ei jää.
Esimene öö oli täitsa mõnus, kuid teisel ööl hakkas vihma sadama ning pidime autosse kolima kuna odav telk polnud vihma jaoks mõeldud.Esmaspäeva hommikul suundusime kohe linna, et pangas käia ning matkavarustust osta. Tśekkide süsteem on üsna tüütu, sularaha saab ühest ja kaardile panna teises pangas. Mõtlesime, et jalutame läbi linna, et sulara kõigepealt kätte saada. Üllatus oli suur kui pika maa maha kõndides saime teada, et tśekil polnud täispikk allkiri ning peame teises pangas, mis asub kesklinnas, oma raha kontole panema. Olime pettunud. Kuid õnneks oli ühe eelneva tśeki raha meile kontole kandunud ning saime rahus neljapäeva oodata, seal samas hipimaailmas koos varastava sisaliku ning hiiglasliku närilisega, kes meid iga öö külastasid. Kartsime, et mõni ehk närib meie uue telgi katki, aga nii siiski ei läinud.Nii mõnulesimegi neljapäevani oma kummimatratsil telgis, küpsetasime süüa gaasipliidil ning nautisime hommikukohvi. Mingil päeval käisime ka turiste mängimas ning avastasime kaunid looduskohad nagu Blowholes ning looduslik sild. Ledsime ka vaalamaailma, kus olid sinivaala skelett ning rohkelt informatsiooni vaalapüügist. Igati väärt külastamist.
Päevad möödusid hämmastavalt kiiresti ning jõulud lähenesid veel kiiremini. Järgmiseks peatuskohaks oli Denmark, mis asub ALbanyst 50 km kaugusel. Maandusime ühte telkimisplatsile, mille hinna sees oli nii minigolf, tennise mängimis võimalus, köök, duśśiruumid ja BBQ alad.Koht on suur ning kena ja tegevust igale maitsele. Nii ei näinudki me vajadust kuhugi mujale minna ning võtsime kohe 2 ööd, et edasisõitu planeerida. Öösiti külastavaid meid kängurud. Nende julgus on kadestamisväärne, kõigest paari meetri kaugusel meie autost on perekond, kes naudivad õhtusööki-muru ( võib-olla ka neid koledaid seeni, mida leidub siin rohkelt), Meie aga püüame neid mitte häirida (ei tahaks kaklust, või et mõni otsustaks telki lammutama tulla) ega ka end neist.
Homme hommikul ärkame vara, et oma teekonda mööda rannikuäärt jätkata ja uusi põnevaid kohti leida ning ehk ka jõuluõhtut nautida. Inimesed püüavad siin igati oma jõulutunnet üleval hoida ja ning kasutavad selleks kõikvõimalike valgusteid ja jõulukujukesi, ometi tundub see üsna totter, justkui need oleks eelmisest jõulust ikka veel suveks autode külge jäänud. Kuid siiski...

Häid jõule !

Good bye to wankers and croakers

Nii uskumatu kui see ka pole, pöördus Tanel üleeile minupoole jutuga, et töö lõppeb juba laupäeval. Mina ei suutnud oma kõrvu uskuda. Miks juba? Aga halvad ilmad ei lase viljal kuivada ning muid töid pole siin farmis peale mehhaaniku kellelgi teha. Mina siis arvasin, et laupäev on viimane päev kokkamiseks, aga täna tuli hoopis välja, et homme saame minema sõita. Boss tuli oma kalkulaatori ja paberitega kööki ning hakkas meie töötunde märkima ning tśekke välja kirjutama. Tśeki süsteem on kohutav, meie 500 taala, mille juba ammu postkontoris  palusime oma arvele kanda, pole ikka veel arvele üle kandunud. Seega tegi Scot uue, aga sel korral sularaha väljavõtmiseks, aga homme on laupäev ja sellele järgneb pühapäev, need on "pangad on suletud" päevad, seega peame esmaspäevani ootama ning ülejäänud raha peaks! tulema paari-kolme päevaga, aga ma siiralt kahtlen selles.
Täna siis hakkasime kiiruga pakkima, et homme hommikul Albanysse sõitu alustada. Viimane aeg ka tasuta pesu pesemiseks, seda oleme täna teinud juba 3 pesumasinatäit, ikka mõnuga. Üritamegi kõigest viimast võtta, sest Tanel ei pea täna enam midagi tegema, mina siiski koristan ja teen süüa, kõik tuleb läikima lüüa. Loomulikult täitsime ka auto bensiiniga, siis kui bossi läheduses polnud. Tal on siin seda piisavalt, ei pane tähele, et me oleme oma paagid täitnud.
Meie viimased päevad on olnud üsna rahulikud, väljaarvatud õhtu, mil bossi polnud meiega ning Daniel, mina, Tanel ja Brian otsustasime õlut juua rahus ja vaikuses, ilma Scotita. Temata on õhkkond kuidagi pingevabam.(Tanel eriti ei seedi ka bossi tema üleoleva käitumise ning kamandamise tõttu.) Tegelikult Daniel ja Brian jõudsid juba pubis käia ning olid korralikult joogised, meie aga mõtlesime, et aks õlle ei tee miskit, aga hiljem läks asi ülekäte ning hommikul sai isegi peavaluga ärgata üle pika-pika aja.Tõesti oli tore õhtu.
Ühel õhtul, paar päeva tagasi, oli kõik rahulik, küll kergelt pilvine, aga ei midagi tähelepanuväärset. Sel samal öösel ärkasime üles meeletu äikese, tuule, vihma ning ragistamise peale. Torm oli kohutav, kergelt öeldes. Äikese ja müristamise vahel polnud sekunditki, kõik välkus ja paukus. Kui muidu see eriti ei kõiguta, siis sel ööl hakkas lausa hirmus, sest tundus, et majaonn, kus ööbime, sel korral küll vastu ei pea. Aga võta näpust, ei teinud ka meeletu maruga teist nägugi.
Nüüd siis veel viimased kokkupakkimised, koristamised, söögitegemine ning magama, et homme värskelt Austraalia seiklusi nautida.
Teile aga kõike ilusat ja mõnusat.

Suvi

Esimesel detsembril algas ametlik suvi, vähemalt nii väidab wikipedia ent nad ise ei paista sellest midagi teadvat. Tuleb usaldada netti. Kuid vaatamata aastaajale on ilmad üpris kahtlased, suur kuumus esineb vaid mõnel päeval. Nii mõnigi ööpäev on möödunud välgu ja tugeva tuule, vahel ka vihma saatel. Kõige hämmastavam ongi see, et kui on ikka äikesetormi hoiatus, siis see ikka tuleb ning kestab pikalt. Sellepärast ollaksegi õige ilmaga tööl võimalikult kaua, sest neid polegi nii tihti nagu arvata oli. Kuna Tanelil puudub konditsioneer, siis peab ta soojema päeva korral korralikult traktoris higistama, mina valmistan aga jääkuubikuid.
Mõne päeva oleme ka vabaks saanud, õigemini mehed, sest mina pean endiselt süüa tegema. Siis oleme kas lihtsalt lebotanud või linnas käinud, juuakse palju õlut. Käisime ka Wave Rocki vaatamas, mis asub siit umbes 60 km kaugusel Haydenis. Vaatepilt oli imeilus, kuid kärbsed rikkusid kogu mõnu kuna ronivad nii ninna kui suhu. Pileti hind sinna oli  7 taala, kulutasime ka meenele, et oleme seal käinud. Otsustasime kõikjalt turistikohtadest endale kuldmündi koha sümboli graveeringuga saada, et hiljem mõnus meenutada oleks. Tegime ka tüüpilisi surfamispilte, mida arvatavasti iga külastaja seal on teinud. Tagasi teel koju eksisime ära, aga see oli igati väärt kuna nägime väikest emu teeääres seismas. Ootas pikalt kuni tema kõrvale jõudsime, mina krahmasin kiiruga kaamera et pilti teha ent tema juba lippas minema, endal jalad risti-rästi käimas. Õnneks jäädvustasin ta taguosa.
Siin oleme veel 2 nädalat. Ootame põnevusega tsivilisatsiooni saamist, kuna eraldatuse tunne on juba ära tüüdanud ning ka väike väsimus peale tulnud. Loodetavasti saab jõulud Albanys veeta, näiteks telkides kusagil mõnusas kohas. Kuuldavasti pidi see imeilus olema ning kuluks ära paar rannapäeva, sest siin pole kusagil võimalust ujuda kui just soolajärve kujutletavat ujumist tegema minna.
Tormidest veel nii palju, et kui äike on siis see majake kus me elame väriseb meeletult ning vihmaga ujutuvad ka kõik teed üle, niiet Newdegati sõitmiseks oleks vaja suurt autot, bossil muidugi on, aga meie auto upuks kohe esimesse loiku ära.
Tannu sünnipäev, mis oli 2. detsembril, lootsime vaba päeva ent oli täpselt õige ilm töö tegemiseks, niiet tanel jõudis koju hilja, maitses oma  Vana Tallinnat ning ronis magama. Eks Perthis tuleb tasa teha. Kuid vaatamata sellele sai ta mõnusalt õnnitlusi, mis ta tuju palju paremaks tegi.
Minul aga hakkab varsti taas suurpuhastus, et enne kui kõik minema lähevad, külmikud ja kapid ilusti läikivad oleksid . Kui mina siia tulin olid mittetöötavasse sügavkülma paar pitsat jäetud ning need nägid välja oivalised, sellepärast tuleb KÕIK ikka eemaldada, et keegi sellist üllatust eest ei leiaks, kes iganes siia külvamisperioodil süüa tegema tuleb.
 Kokkuvõtlikult on meil ikka kõik samamoodi nagu oli, päevad mööduvad märkamatult nädalast nädalasse. Üksluine küll, aga teame, et hea kogemuse saamiseks ning ka raha kokkuihoiuks, kuna elamise ja söögi eest pead vaevama ei pea.

Teile aga kõike ilusat, kuulsin, et kes said, said kaardid kätte (juba!:D) . Meeldivat jõulukuud, ehk tuleb ka lumi maha ja läheb vähe mõnusamaks;)