Puhkus

Laupäeva hommikul oli aeg lahkuda Vernon Valleyst ning Albany poole teele asuda.Tegime edale kaasa võileivad ning võtsime ka mõned konservid peetide, makaronide, ananasside ning ubadega. Olime üsna kindlad, et boss ei pahanda, kuna neid oli tal ikka kastide viisi.Kahjuks pidime lahkuma head aega ütlemata kuna kõik olid kuhugi põllupeale kadunud selleks ajaks. Mina aga sain viimase sõidu Newdegate maanteeni teha. Lootes rahulikku sõitu pidin pettuma kuna kari känguruid otsustas autoteele joosta ning meie sõiduki tervise ohtu seada. Tohutud loomad olid nii ees kui küljepeal, mina paanikas. Kihutasime siiski õnnelikult ja tervelt neist mööda. Puhkus oleks peaaegu untsu läinud.
Tee Albanysse oli esialgu üsna igav-sirge ning mõlemal pool vaid viljapõllud. Ühel hetkel ilmusi silmapiirile tumesinised kogud. Esiti pidasime neid äikesepilvedeks, aga mida lähmele jõudsime, seda kindlamaks sai, et tegemist oli suurte mägedega.Kahjuks polnud meil aega neid lähedalt mööda sõites pikalt imetleda, sest pidime jõudma panka, et oma tśekk pangas sularahaks vahetada. Laupäeval pannakse pangad juba varakult kinni, kuid lootsime, et mitte enne 13.00, kuid igaksjuhuks tahtsime varem kohale jõuda. Albanysse jõudes nägimegi kohe panka, mida vaja külastada. Parkisime auto kell 12.09 ja jõudsime ukse ette 2 minutit hiljem ning mida me näeme, pank suleti 11 minutit tagasi. See tähendas esmaspäevani ootamist rahata. Õnneks oli meil süüa, auto ning telk ja magamiskotid. Läksime siiski nukratena Emu randa ning vaatamata kõigele ilusale vaevas meid ööbimismure. Meil oli aga turistiraamat, kus kõikvõimalikud infopunktide telefoninumbrid. Helistasimegi ja saime teada, et 20 minutit väljaspool linna asub tasuta telkimisplats.
Väikese otsimise ja teeküsimise peale leitsime koha nimega Cousi Corner, ookeani ääres, 10 sammu randa ning täis erinevaid telke ja karavane. Pakkisimegi oma asjad seal lahti ning läksime randa uudistama. Imeilus - mäed ühelpool, helesinine meri ning valge liiv. Mida veel tahta? Kohe saime aru, et siia me vaid kaheks ööks ei jää.
Esimene öö oli täitsa mõnus, kuid teisel ööl hakkas vihma sadama ning pidime autosse kolima kuna odav telk polnud vihma jaoks mõeldud.Esmaspäeva hommikul suundusime kohe linna, et pangas käia ning matkavarustust osta. Tśekkide süsteem on üsna tüütu, sularaha saab ühest ja kaardile panna teises pangas. Mõtlesime, et jalutame läbi linna, et sulara kõigepealt kätte saada. Üllatus oli suur kui pika maa maha kõndides saime teada, et tśekil polnud täispikk allkiri ning peame teises pangas, mis asub kesklinnas, oma raha kontole panema. Olime pettunud. Kuid õnneks oli ühe eelneva tśeki raha meile kontole kandunud ning saime rahus neljapäeva oodata, seal samas hipimaailmas koos varastava sisaliku ning hiiglasliku närilisega, kes meid iga öö külastasid. Kartsime, et mõni ehk närib meie uue telgi katki, aga nii siiski ei läinud.Nii mõnulesimegi neljapäevani oma kummimatratsil telgis, küpsetasime süüa gaasipliidil ning nautisime hommikukohvi. Mingil päeval käisime ka turiste mängimas ning avastasime kaunid looduskohad nagu Blowholes ning looduslik sild. Ledsime ka vaalamaailma, kus olid sinivaala skelett ning rohkelt informatsiooni vaalapüügist. Igati väärt külastamist.
Päevad möödusid hämmastavalt kiiresti ning jõulud lähenesid veel kiiremini. Järgmiseks peatuskohaks oli Denmark, mis asub ALbanyst 50 km kaugusel. Maandusime ühte telkimisplatsile, mille hinna sees oli nii minigolf, tennise mängimis võimalus, köök, duśśiruumid ja BBQ alad.Koht on suur ning kena ja tegevust igale maitsele. Nii ei näinudki me vajadust kuhugi mujale minna ning võtsime kohe 2 ööd, et edasisõitu planeerida. Öösiti külastavaid meid kängurud. Nende julgus on kadestamisväärne, kõigest paari meetri kaugusel meie autost on perekond, kes naudivad õhtusööki-muru ( võib-olla ka neid koledaid seeni, mida leidub siin rohkelt), Meie aga püüame neid mitte häirida (ei tahaks kaklust, või et mõni otsustaks telki lammutama tulla) ega ka end neist.
Homme hommikul ärkame vara, et oma teekonda mööda rannikuäärt jätkata ja uusi põnevaid kohti leida ning ehk ka jõuluõhtut nautida. Inimesed püüavad siin igati oma jõulutunnet üleval hoida ja ning kasutavad selleks kõikvõimalike valgusteid ja jõulukujukesi, ometi tundub see üsna totter, justkui need oleks eelmisest jõulust ikka veel suveks autode külge jäänud. Kuid siiski...

Häid jõule !