Selle asemel, et rahulikult mööda rannikuäärt üles sõita, kihutasime kohe peale Denmarki Margaret Riveri kanti. Meie õuduseks oli sellest imeilusast kohast saanud raskesti vingu järele lõhnav kõhedust tekitav paik. Mida lähemale jõudsime, seda enam oli näha, kuidas tulekahjud olid oma töö teinud. Metsad olid mustad, healjuhul oranźide lehtedega, mis meenutas raskelt sügist, aastaaega, mida siin ju pole. Tasuta telkimisisest siin midagi välja ei tulnud, seda teadsime enne kui veel ühtegi silti olime näinud. Kell oli juba üsna palju kui kohale jõudsime, natuke enne viit. Õnneks leidsime telkimiskoha, mis oli veel lahti.
Veetsime oma jõulud seal samas, telkides ning kokates. Tegime ka känguru liha, ainult selleks, et ära proovida. Võib-olla oli asi meie tegemisoskuses, aga meie maitsemeeled just suurimat rõõmu ei tundnud. Liha oli kergelt nätske ja kõrvalmaitsega, mis meenutas natuke maksa. Telkimisaladel olevad inimesed olid jõulumeeleolus ning polnud kadedad ka teistele seda tekitamast oma valgustuste ja jõululauludega. Ka telkimiskoha admin käis kõigile śokolaadi jagamas jõuluhommikul.
Meie muidugi nii pikalt jõule ei oska pidada ning lootsime, et lähedal olevad koopad on juba esmaspäevaks lahti, aga ei midagi. Maaliliste koobastega me tutvuda ei saanud, aga aeg oli edasi minna Dunsborough või Busseltoni poole. Õnneks leidsime seal lähedal oleva koopa, mis tuli välja, et oli suurim siin kandis. Pileti tasu eest sai ka giidi, kes seletas lahti tekkeloo jne. Kõige sügavam koht kus me käisime oli 37 meetrit. Koobas oli soe ning seal oli raske hingata, kergemaks ei teinud ka see tohutu ronimine. Väsinuna tahtsimegi leida endale uut ööbimiskohta, viimane öö enne Perthi. Busseltonis oli taaskord telkimisplats koos luksusliku basseiniga, mis kuumade ilmadega on parim paik. Aga enne seda hankisime endale ka selle, mis siin igal teisel on- Ipad2. Jõulukingituseks loomulikult. Nii siis uudistasimegi seda terve õhtu.
Perthi sõit oli lühike ja juba teada. Beatty ootas meid koos postkaartide ja ebay pahnaga. Meeldiv tunne tuli sisse lugedes häid jõulusoove kaugelt kodust. Siin olek on möödunud üsna piduliselt , aga ühel päeval läksime Adventure worldi. Seal oli nii palju rahvast, et pidime ainult järjekorras seisma tund aega, sisse saades polnud järjekordadel lõppu. Seega ei saanudki sada korda igat sõitu nautida, pidem kõike korra. Aga lõbus oli siiski. Oleksime teadnud, et võib oma toidud/joogid kaasa võtta, oleks ka meie olnud nagu kohalikud, kahjuks polnud meil sellest õrna aimugi.
Kuid põhiline sündmus, aastavahetus, oli mõnus. Kogu see jutt, et siin ilutulestiku pole ja et keegi seda ei tähista, on jama. Siin tähistatakse seda täpselt sama moodi nagu mujal, kuigi jah ilutulestik polnud võimas, aga ta siiski oli.
Homsest lähme meie aga tööle, küll vaid nädalaks, aga midagigi. Praegu polnud just töid eriti pakkuda ning saime viinamarjade korjamise nädalaks ühes Perthi lähedal olevas farmis. Saame siin hostelis ööbida ja hommikul kella 5 sinna sõita. Mitu nädalat puhatud, nüüd ongi aeg lõpuks tööd teha!
Kõike mõnusat!
No comments:
Post a Comment