Hommikul saime ärgata kell 10. Mina magasin rahus ent Taneliga kohtudes nägin, et tal nii ilus uni polnud. Siis ta kurtiski, et elab toas paksu Singapuri tüübiga, kes terve öö oli raskelt norsanud ja lämbunud. Peale selle, suutis see pilukas Tanelit hommikul üllatada- nimelt kreemitas ta oma intiimpiirkonda, piisavalt ükskõikselt, et isegi Taneli ärkamine teda ei heidutanud. Aga Taneli silmis oli see kustumatu jube hetk elus.
Jalutuskäik ei jäänud pikaks, sest 15 minutit (seda ka kõikjalt lõigates) on vaja tagasi hosteli minna, aga kottpimedaks läheb juba kell 18.00 ja üpris külm on ka siis. Kogu kliima on võrreldav hiliskevade või varasügisega, päike pasitab on soe, päikest pole, on jääkülm. Aga kliima kliimaks, linn on pimedas ilus ning mõnus on näha nii palju noori kõikjale tunglemas.
Tagasi jõudes tegime endale mõnusa õhtusöögi, jõime teed ning sõime vahvleid. Saime ka oma riided pesumasinasse pista ning nüüd ootamegi nende puhtaks saamist, samal ajal The West Australiani lugedes.
Kohalikud mustad on endiselt kõhedad, üpris ülbed ning lärmakad. Põhja läinud ühiskond. Niiet, nendest tuleb kaarega mööda minna. Ega muidu poltisei neid jahiks.
Nüüd aga lähme pesu kuivatisse pistma, sest õhtuse külmaga ei kuiva miski hommikuks ära.
No comments:
Post a Comment