Super Mario ehk Perth

Jõudsime Perthi lennujaama kahepaiku öösel ning suutsime üle piiri tuua kõik oma kommid ja pähklid, kuigi oli see jutujärgi keelatud. Panime oma asjad pinkidele ning ise viskasime põrandale teki, et sinna magama jääda kuni õues valgeks läheb. Korraks käisime ka õhku hingamas, et tunda, kas on vahe ausi ja eesti õhul või mitte. Lõhn oli...kalaline. Igatahes, magasime hommikuni, umbes kaheksani. Kuidas linna saada, sellest polnud meil esialgu halli aimugi, kuid õnneks oli lennujaama ees buss, kelle juhilt saime kohe teada, et ta võib meid ükskõik kuhu ära visata, "kõigest" 32 dollariga. Aga valikut meil polnud ja nii viis ta meid ühe Globe-i nimelise hosteli juurde, kus aga polnud vabu kohti ning pidime otsima uue.

Linnas uue hosteli otsimine oli väsitav, jalutasime mööda tundmatuid tänavaid, aga kuna kell oli äärmiselt varajane, siis olid ka kõik infopunktid ja poed kinni. Läksime vahepeal hiinakasse sööma, toit oli päris hea ent ära me  ei söönud, pakkisime kaasa, sest väsimus ja teadmatus ei lasknud lihtsalt toidul alla minna. Nii me siis leidsime selle uberiku, kus praegu asume, kusagilt tänava nurgalt. Vastu võttis meid hostelis ära needistatud mustade juustega lumvalge tütarlaps.

Üsna lagunev , väheste külaliste ning tasulise internetiga maja on meile koduks homse hommikuni, sest check-out on juba kell 10 ning siis proovime uue asula leida. Peale selle otsime ka juba tööd, ostsime paksu Lääne-Austraalia lehe, kus kolmapäeviti ning laupäeviti on meeletult töökuulutusi. Hommikul teeme ära ausi numbrid ning proovime osade ringitatud kohtadega ühendust võtta. Loodame,et midagi ka näkkab.

Õhtul käisime jalutamas, et näha linna ka pimedas. Enne jalutuskäiku magasime korralikult, et lõpuks tajuda, kus oleme. Jalutuskäik oli  mõnus, ilm oli küll natuke jahe ja vihmane ent talve kohta lausa imeline. Palme on siin nagu muda ja enamus puud on lehes, nende suurused on hiiglaslikud.  Pärismaalased aborigeenid on bomśid ning teenindajad hiinlased või jaapanlased (nende toidukohti on ka kõige rohkem). Ausis on kõik mehed ülikondades. Rikkad ärimehed?

Igatahes, põhiline on see, et ülekäiguradadel enne jalakäijatele roheliseks minnes teeb valgusfoor korraliku piiksu, mis raskelt meenutab meile Super Mario seene kättesaamis heli.  Aga see selleks, pimedas on linn ilus, enamus majad on siiski madalad, vaid keskel kõrguvad pilvelõhkujad. Toit ja elamine on üpris kallis meie jaoks ent looadme, et kui töö tuleb siis muutuvad ka hinnad mõistlikumaks. Edu meile.